19.aprillil käisid Jõhvi kooli d- ja e- klassid RMK Oandu külastuskeskuses, Lääne-Virumaal.

Võtsime osa KIKI projektist ja programmi nimi oli ´:Kes meil metsas elab?“.

Oandu külastuskeskus ehk täpsemalt looduskeskus on metsanduslikku pärandkultuuri tutvustav keskus Lääne-Virumaal Haljala vallas Oandu külas, Lahemaa rahvuspargi territooriumil.

Pärandkultuuriks nimetatakse jälgi, mida eelmised põlved on oma elust maastikule maha jätnud ning mis toovad meieni teateid ammu kadunud elulaadist.

Rada algas RMK Oandu looduskeskuse õuel ja seal ootas meid giid, kes jutustas täpsemalt meie teekonnast. ja meie matk võiski alata. Giid jutustas meile lindudest ja loomadest, kes elavad selles metsas, püüdsime ka ära arvata, missugune lind laulab. Giid tutvustas haruldasi taimi ja võõrpuuliike. Meie teel oli ka tuttavaid taimi, näiteks nagu jänesekapsas. Oh seda rõõmu, kui ruttu kadusid jänesekapsad meie laste suhu!

Matkatee oli täis huvitavaid metsaelanike jälgi, nende elupaiku ja ka ootamatusi. Olime kõik üllatunud ja natuke ehmunud , kui nägime põõsaste vahel hunti. Selgus, et metsa oli väga hästi sobitatud hundi pilt. Härra Susi portree oli väga väärikas !

Päev oli ilus, päikesepaisteline ja ka meie samm oli reibas. Nii möödus aeg sammaldunud mõisakiviaedade ja vanaaegsete verstakivide vahel. Nägime vaigutatud mände, hundiaeda, soolapuud, metsloomade söödahoidlat ja vana taimeaeda jne.

Jõudsime ringiga looduskeskuse õuele ja giid kutsus meid külastusmajja, et kõik koos kinnitada nähtut ja võtta osa töötoast.

Uurisime loomade jälgi , loomade väljaheiteid ja ilus tempel paberil kinnitas ka meie teadmisi. Peale selle võis purkides näha ka erinevaid käbisid ja oma teadmisi selles vallas proovile panna.

Giid jutustas meile ka loomade eluviisidest, nende harjumustest ja ka pahandustest, mida metsloomad teevad. Edasi oli meil väike „filmiralli“, kus nägime erinevaid filmilõike loomadest.

Aeg möödus väga kiiresti ja pärast väikest kehakinnitust asusime koduteele. Tänasime meie giidi ja paljud lapsed lubasid, et tulevad Oandusse tagasi, aga juba koos oma vanematega.

Nii nagu ütles üks õpilane: „Ma ei ole niikaua metsas viibinud“, see tähendab, et meie looduspäev õnnestus ja peale huvitavate teadmiste saime kaasa ka hea tuju ja „tervisevitamiini“.