Meenutab Olav Vallimäe, 1948. aasta vilistlane. Küsitles Erika Prave.

1948. aastal Jõhvi keskkooli lõpetanud 21. lend teeks ilmselt kadedaks kõik praegused pedagoogide koolitajad, sest 43 abituriendist läks kohe õpetajaks 28 inimest, neist 26 töötas koolis pensionini ja kauemgi. Need on koolmeistrid kellest räägitakse heas mõttes legende.

See oli aeg, kui õpetajaid oli vaja ja see elukutse oli prestiižne, ütles Olav Vallimäe, matemaatika- ja füüsikaõpetaja ning kauaaegne Toila keskkooli direktor. Ta tõdeb, et läks kooli tööle, sest teist valikut ei olnud. Kraavikaevajaks või maanteetööliseks vastne keskharidusega noormees hakata ei tahtnud, aga midagi pidi ju tegema, et ära elada. Siis töötutele abiraha ei makstud.

Väga heade hinnetega keskkooli lõpetanud Vallimäe iseloomustuse pärast, mille järgi ta oli „poliitiliselt kirjaoskamatu" ja "reaktsiooniliselt meelestatud“. Mis tähendas seda, et Vallimäe käis 10. klassis leeris ja lasi koos kaaslastega teha koolilõpumärgi. Seda kotka ja sammastega sinimustvalgetes värvides märki said abituriendid vaid ühe päeva uhkelt kanda, siis korjas direktor need kokku ja käskis ümbersulatusele viia. Tõe huvides olgu öeldud, et märgid jäid siiski alles, ehkki direktor teadis.

Niinimetatud koolmeistrite lennule jagasid teadmisi inimesed, kellest vaid üks oli kõrgharidusega õpetaja. Et eesti keele õpetajat ei olnud pikka aega üldse, kirjutasid abituriendid sellest ajalehele Rahva Hääl. Kirja küll ei avaldatud, aga see mõjus siiski – Jõhvi toodi eesti keele õpetaja.

„Õpetajad olid peaaegu sama vanad nagu meie, aga meil oli eriline läbisaamine – tunnis teietasime, vabal ajal aga olime sina peal,“ ütles Vallimäe. „Kord olime matemaatikaõpetajaga koos tantsupeol ning ta tuli minu juurde öömajale. Järgmisel päeval küsis ta minult tunnis kodust tööd, mida mul muidugi ei olnud ja pani selle eest kahe,“ meenutab ta. Mul oli väga häbi. Aga pahane ma küll ei olnud.

Ehkki oma õpetajaid meenutab Vallimäe vaid hea sõnaga, tunnistab ta, et kõik sõltub siiski inimesest endast – näiteks kõrgi olemisega vene keele õpetaja, kes oli õpilastega õel ja irooniline ning nimetas neid aristokraatideks, õpilaste poolehoidu ei leidnud.

Vallimäe sõnul oli õppimine nendele väga tähtis. "Me ise ju tahtsime kooli minna, vabatahtlikult läksime," ütles ta. Pealegi ei olnud Jõhvi Gümnaasiumisse sugugi lihtne sisse saada – sellesks tuli teha Vallimäel test, milles oli paarsada küsimust. 364 soovijast võeti vastu 90.