Tööle õpetajaks Jõhvi kooli

Meenutab Erika Peters (Švaan) 1952. aasta vilistlane ja ajalooõpetaja 1956-2001.

Tööle võeti mind 1. septembrist. Sellel aastal jäi minu töökoormuseks 19 tundi – 8 tundi ajalugu (5.-6. kl), 6 tundi maateadust (7.-8. kl), 5 tundi matemaatikat (5. kl) ja 5.b klassi juhatamine, töötasu oli mul sel aastal 880 rubla. Ma ei jõudnud veel tutvuda ei oma klassi ega kolleegidega, kui teatati, et pean minema septembrikuuks 8. klassi õpilastega kolhoosi sügistöödele, sest nende klassijuhataja oli lapsepuhkusel. Saadeti meid Toila kolhoosi, majutati meid kolhoosikontori kõrvalruumi, kus magasime põrandal õlgedel, nädalavahetusel toodi meid Jõhvi ja igaüks sai koju minna. Kogu septembrikuu olid ilusad ilmad, meie tööks oli kartulinoppimine  ja põlluheina kokkupanek. Vabal ajal tutvusime Toila ajalooliste paikadega, milleks olid Oru loss (sellel ajal varemetes) ja park, Pühajõgi, kus poisid vähke püüdmas käisid.

Oktoobris algas tõeline õpetaja töö. Tutvusin oma klassiga, kus oli 28 õpilast, 16 tütarlast ja 12 poissi. Minu kooliaegseist õpetajaist olid Jõhvi koolis vaid mõned, enamus olid läinud koos keskkooliklassidega Ahtme kooli ja tulid tagasi mõne aasta pärast, kui Jõhvi Eesti Keskkool oli suurim piirkonnas. Enamus olid noored õpetajad, nende seas ka minu endine klassiõde Silvi Piirits, kellega me olime paralleelklasside juhatajad ja korraldasime ühiseid üritusi.

Ajaloo õpetamine aastatel 1956-2001 oli minu põhitööks Jõhvi koolis kokku 45 aastat. Nende aastate jooksul õpetasin kõikides klassides ja kõiki ajaloo programmi osasid. Minuga samaaegselt töötasid ajalooõpetajatena Valve Rannula, Edith Jakobson ja Maret Pikhof. Enamuse ajast oli programm järgmine:
4. klass – Eesti ajalugu
5. klass – vana-aeg
6. klass – keskaeg
7. klass – NSV Liidu ajalugu, NSVL konstitutsioon
8. klass – uusaeg
9. klass – uusim aeg
10. klass – NSV Liidu ajalugu
11. klass – maailma ajalugu ja ühiskonnaõpetus.

Ajaloo õpetamine oli küllaltki raske ja keeruline, sõltuvalt ajastust ja poliitilistest oludest. Mõnigi kord tundsin, et see ei ole õige, mida õpetan, aga olud nõudsid niisugust asjaolude selgitust. Nende aastate jooksul pidin kolm korda ajaloo õpetamisel seisukohti ümber õppima. Esiteks stalinlik ajalugu, kus kõik ajaloo sündmused olid täpselt kindlaks määratud ja neid ei tohtinud muuta. Hruštšovi „sula“ ajal muutusid mitmedki seisukohad ja neid pidi arvestama. Kui kehtestati Eesti Vabariik, tuli täielik muudatus ajaloo õpetamisel, suurt tähelepanu pöörati nüüd Eesti ajaloo õpetamisele ja hinnati ümber endised seisukohad. Esialgu oli küllaltki raske, sest uusi õpikuid ei olnud, õpetada tuli ajakirjanduses ilmuvate artiklite järgi, õnneks kirjutisi ilmus ajakirjanduses siis üsna tihti. Kogusin kõik vajalikud artiklid ja süstematiseerisin need kaustadesse.

Tolleaegne õpilane, hiljem õppealajuhataja Ain Iro meenutas: „Oma koolipäevist on jäänud eredad mälestused ajalooõpetaja Erika Petersi tohutust töövõimest. Olime ju esimene lend, kes lõpetas taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal. Õpetaja nägi tundide ettevalmistamisega tohutut vaeva, et ajakirjanduse ja arhiiviürikute varal ajalugu uut moodi õpetada“. Mõne aasta pärast tulid uued Eesti ajaloo õpikud ja olukord normaliseerus.

Mõningad meenutused ajaloo õpetamisest ja nõuded, mida ajaloo õpetaja pidi arvestama. Iga ajalootunni andmiseks pidi olema tunnikonspekt, kus oli kirja pandud kõik, mida selles tunni vajatakse ja tehakse. Väga tähtis oli tunni eesmärk, kus oli kirjas, millist ajaloolist sündmust tuleb selgitada ja mida õpilastes kasvatada (isamaaarmastust, uhkustunnet oma maa saavutuste üle jne). Tuli ära märkida näitlikud vahendid, mida saab selles tunnis kasutada (ajalookaart, pildid, atlased jne), mõisted, mida selgitada, ajaloolised isikud, kes seda sündmust mõjutasid, analüüsi- ja üldistamise võimalused, samuti ka õpilaste iseseisva töö võimalused, lõpuks veel teatmekirjandus ja algallikad.

Iga õpilane pidi täitma ajaloovihikut. Trükitud töövihikuid sellel ajal ei olnud, aga ajaloovihik märkmete tegemiseks oli vajalik. Nooremates klassides kirjutasime vihikusse teemade kohta kava, tegime võrdlevaid tabeleid, mõistete selgitusi ja vajalikke märkmeid. Vanemates klassides tegime lisaks iseseisvaid töid ja lühikonspekte, mida sai kasutada kordamiseks. Kord õppeveerandis hindasin vihikute täitmist.
 
KONTAKTID
Jõhvi Põhikool
Hariduse 5
Jõhvi, Ida-Virumaa
41534 Eesti
33 95 790
 
 
      Koolimaja avatud
       E-R 7.00-20.00,
       koolivaheaegadel vastavalt
       vajadusele
 
TUNDIDE AJAD
1. tund:     08:10 - 08:55
2. tund:     09:05 - 09:50
3. tund:     10:10 - 10:55
4. tund:     11:15 - 12:00
5. tund:     12:20 - 13:05
6. tund:     13:15 - 14:00
7. tund:     14:10 - 14:55
8. tund:     15:05 - 15:50
OTSETEE
Ettevõtlik Kool
 
Kiusamisvaba Kool
 

 
Jõhvi Põhikoolis

HITSA serveris

AVALEHT KOOLIPERE ÕPPIMINE KOOLIELU DOKUMENDID AJALUGU TUNNUSTAME VASTUVÕTT