1698-1919

Esimesed teated kirjaoskuse andmisest Jõhvis on pärit juba 1698. aastast - siis mainitakse esmakordselt kooli olemasolu Jõhvi kiriku juures.

1753. aastal avati Jõhvis esimene kihelkonnakool.

Järgmine oluline aastaarv Jõhvi hariduselus on 1852, mil Pastor F. F. Meyer asutas kirikukooli. 1862. aastal muudeti Jõhvi kirikukool  kihelkonnakooliks, mis omakorda lõpetas venestamise survel tegevuse 1887.

Samal aastal avati Jõhvis Balti õigeusu vennaskonna kool, nn "bratstvo". Niinimetatud “bratstvo” peaeesmärgiks sai luua vene kultuuri eelpost Jõhvis, kust see pidi levima üle kogu Alutagusemaa. Et rahvast enda poole võita, siis asutati mitmeid heategevuslikke asutusi, kuhu püüti värvata ka kohalikke tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelasi ja püüti tekitada paremat suhtumist vene kultuuri ja usundi vastu. Kuna bratstvol endal raha ei olnud, siis saadi toetust riigi poolt ja nii õnnestus 1888. aastal rajada haigemaja koos ambulantsiga ja saadi veel 40000 kuldrubla kooli ehitamiseks. 20. juulil 1888. aastal õnnistatigi pidulikult vene koolimaja nurgakivi panemist ja õppetöö pidi siin algama alates 1. oktoobrist. See kahekorruseline maja kerkiski Narva maanteele ja kaks aastat tegutses see kool “bratstvo” koolimajana.

1890. aastal muudeti Balti õigeusu vennaskonna kool ministeeriumikooliks.Jõhvi Ministeeriumikooli hoone
1895. aastal asutati kooli juurde pedagoogikaklass rahvakooliõpetajate ettevalmistamiseks ja kooli juhatajaks oli 1889-1910. aastail Tartu Õpetajate seminari kasvandik Peeter Talts. Ta oli tubli koolimees ja aktiivne seltskonnategelane – tema ajal ehitati 1899. aastal koolile juurde söögituba, toidukamber, köök, haigemaja, saun, pesuköök, puukuur ja kojamehe korter. Kuigi koolis pidi valitsema vene keel ja vene meel, suudeti siiski kooliõpilastest kasvatada tublid eestlased.
24. märtsil 1919. aastal sai Ministeeriumikooli maja ahjust alguse tulekahju ja koolimaja põles maani maha. Tulest suudeti päästa vaid osa inventarist ja koolimööblist, kuid tulekahjuga koos lõppes ka Ministeeriumikooli ja pedagoogikaklassi tegevus.


20. sajandi algul oli Jõhvis 3 kooli. Ministeeriumikool poistele ja tütarlastele, mõlemad venekeelsed. Kolmandaks kooliks oli saksakeelne Dietrichi´te erakool nii poistele kui tütarlastele. Alanud maailmasõda tõi kaasa saksakeelse ja saksameelse kooli sulgemise, jäi ainult venekeelne ministeeriumikool. Kui 1917. a puhkes veebruarirevolutsioon, siis kadusid kooli seintelt keisri, keisrinna ja troonipärija kullatud raamides pildid. Kooli ilmusid eestlastest õpetajad, õppekeeleks sai eesti keel, igal aastal lisandus klasse juurde. Jõhvis algas võitlus eestikeelse gümnaasiumihariduse eest. 1919. a algul käivad verised lahingud riiki ahistava Punaarmeega, kuid rahvas usub oma riiki ja riigi tulevikku, mille alustalaks on eestikeelne haridus.
KONTAKTID
Jõhvi Põhikool
Hariduse 5
Jõhvi, Ida-Virumaa
41534 Eesti
33 95 790
 
 
      Koolimaja avatud
       E-R 7.00-20.00,
       koolivaheaegadel vastavalt
       vajadusele
 
TUNDIDE AJAD
1. tund:     08:10 - 08:55
2. tund:     09:05 - 09:50
3. tund:     10:10 - 10:55
4. tund:     11:15 - 12:00
5. tund:     12:20 - 13:05
6. tund:     13:15 - 14:00
7. tund:     14:10 - 14:55
8. tund:     15:05 - 15:50
OTSETEE
Ettevõtlik Kool
 
Kiusamisvaba Kool
 

 
Jõhvi Põhikoolis

HITSA serveris

AVALEHT KOOLIPERE ÕPPIMINE KOOLIELU DOKUMENDID AJALUGU TUNNUSTAME VASTUVÕTT