Tagasi
Selle aasta kevadel toimus Tartu Ülikooli teaduskooli eestvedamisel filosoofia olümpiaad. Meie koolis küll filosoofiat ei õpetata, aga see ei tähenda, et olümpiaadist osa võtta ei saaks. 8. c klassi õpilane Aleksa Tšuklejeva oli valmis end proovile panema. Osalejatel tuli kirjutada iseseisev essee etteantud filosoofilisel teemal (see pidi põhinema teadustekstidel ja teemakohastel raamatutel). Valikuid oli mitu ning õpilane sai ise valida sobivaima teema.
Aleksa valis oma teemaks: „Mida öelda „väärika surma”, selle eutanaasia toetajate seas nii sageli kasutatava fraasi kohta? See on eksitav, segadust tekitav väljend. Surmas ei ole midagi vääritut, isegi kui sellega käib kaasas valu ja enesekontrolli kadu. Surm on inimbioloogia fundamentaalne fakt, sama fundamentaalne kui mis tahes teine inimelu osa. Kui inimelul on väärikust eluna, siis ei saa see kaotsi minna pelgalt sellepärast, et surm elule lõpu teeb, isegi kui see toimub korratul, ebameeldival viisil.“
Ta tutvus artiklite ja teemakohase kirjandusega ja 8. klassi õpilasena andis endast parima kirjutades arutleva ja huvitava essee, loomulikult oli raske võidelda kaaskirjutajatega (kuni 12. klassini). Lõppvooru kutsuti enamasti 12. ja mõned 11. klassi õpilased (kokku 10 õpilast). Samas sai Aleksa hindamatu kogemuse ja palju uusi teadmisi ning julguse järgmisel aastal uuesti proovida, juba kindlamalt ja motiveeritumalt. Mul oli tore tema tööd juhendada ning ma väga loodan, et Aleksa saab uusi kogemusi, julgust ja ühel ilusal päeval kirjutab end ka finaali, mul on usku tema filosoofilisse võimekusse.
Katkend Aleksa esseest: …, eutanaasia ametlik lubamine võib mõjutada ühiskonna moraalseid alustugesid ning tekitada palju uusi probleeme ühiskonnale ning inimestele endile. Eutanaasia on ikkagi teiselt inimeselt elu võtmine ning selle seadustamine tähendaks otsekui tapmise seadustamist ning rikutaks ka põhimõtet, et elu on püha. Kui eutanaasia põhimõtteliselt heaks kiidetaks, ei saaks meist keegi end oma elu lõpupäevadeni kindlalt ja turvaliselt tunda. Osvald Tärk kirjutab raamatus "Kümme käsku" kuuendast käsust nii: "Inimese elu on püha. Ükski inimene ei tohi seda enda algatusel teiselt võtta. Elu on Jumala and ja ainult temal on õigus selle üle." … (see oli vastuargumentide osast)
Teksti koostasid: Kristi Klaamann